Friday, July 31, 2009

Reede, 31 juuli. Kolmas päev päris oma lohega.

Westbam - One World One Future kisab kõrvaauku. Äratus, kell on 9.30.

Vaatan aknast välja...hurraaaa kisub vihmale vist. Jääb randa minek ära. 

Istun netis, totaalselt igav. Ilm on sombune aga tunni aja jooksul ei ole veel sadama hakanud.

Sitta kah, pakin õppelohe koti külge, trapets ja leash kotti ja mauh Kadriorgu.

Ilm on hea...kuidagi vaikne ainult. Rannal jalutavad üksikud inimesed. Mulle kõige lähemal kaks vanatädi, mõlemal käeotsas väike laps. Lapsed mängivad tädikesed tänitavad. 

Viskan koti maha, jope lendab kõrvale. Laotan õppelohe kenasti lahti, liiva peale, vean liinid välja ja viskan poomi maha. Trapets ümber, leash, lohe trapetsi küljes. Kõik ok! Sikutan lohe - keerab ennast teist pidi. BLAH! Poom maha jalutan lohe juurde. Keeran ringi, liiv peale, jalutan tagasi. 

Ja ni rahulikult üks kuni mitu korda. Vahest tõuseb lohe kõrgemale vahest mitte.

Jälle, poom peos, ootan tuult. Ei tule....ikka ei tule...lasen poomi lahti, panen suitsu ette, tuld. Good stuff. Puhun kõffi välja, mürgine tossupilv jääb mu ninaalla hõljuma. " No tere hommikust..." mõtlen. Võtan poomi pihku, ootan. Tunnen tagant kerget puhangut. HURRAAA tirin poomi, lohe tõuseb 2 meetrit. Muttidel silmad taevas, lapsed kiljuvad. Ja pups lohe maas tagasi, mutid pööritavad silmi, lapsed passivad täiesti mittemidagi ütleva näoga. Häbi, pettunud...NÕME JU!

Mõtlen, et äkki on asi ikkagi minus, äkki ikka kuidagi saab...? Helistan Besti Rainile: " No tsau kle Raiko siin. Et ma ei tea nagu et teen kõik õigesti aga lohe loperdab ja õhku ei tõuse et mis värk on siis?" Rain kinnitab minu teooriat, mis iseenesest on lihtne - ilmatat on emm uu ja kaks enni. MOTT


Ohkan ahastunult. Jalutan loheni ja pakin ta kenasti kokku. Sain siiski praktiseerida kasvõi liinide kaheksasse kerimist ümber poomi. Mingigi kasu oli käigust.

Pakin lohe kokku, kotti, kott selga jalutan koju. Jopetaskust leian avamata Bounty. Hetkega kugistan mõlemad tükid ära ja tuju läheb natuke paremaks.

Ahjaa, maja taha jõudes kummardan natuke ette, et vastu tuult lihtsam astuda oleks. See kuradi vana MÕNITAB mind! Kuhu muidu pöörduda kui ilmataati kohtusse tahaks kaevata??


Varsti lähen tööle. Homseks lubas Rain head läänetuult. Ma usun teda. Loodan.


No comments:

Post a Comment