Thursday, July 30, 2009

Lohekomplekt käes...hakkame NÜT surfima!

Oli see hea mõte. Aga oh ei. Pole see asi nii lihtne, kui esmapilgul tundub.
Tuleb läbida justkui miniatuurne autokooli teooriatund.
Esiti hakkasin kitezone chatis rahvast väsitama... : Mis ma nüüd teen, aga miks see nii on, aga miks ma veel sõita ei tohi, aga misasi on leash, aga miks...a kas keegi õpetaks, a kas, a mis, a kes...mhh?
Niiviisi terve päeva ruinates sain selgeks asjad, mis oleksid pidanud olema selged enne lohe ostmist.
Näiteks erinevad märguanded surfajate vahel, rannal surfamise etikett ja ohutus, koolituste hinnad ( haha ) ja nii edasi.
Pannes oma viimse penni vahetult peale sünnipäeva ning puhkuse lõppu rolleri alla, et see veel vüimalikult ideaalkorda teha, ei leidunud minu taskus enam raha, et end koolitada.
Loomulikult oli minu müüja nõus mind koolitustel kaasama kuid kahjuks ei kattu minu vaba aeg nende tööajaga. Seega tuff luck Joy, yr on yer own!
Nagu öeldud, terve päev kitezone jutukas ruinatud ja inimesi kiusatud tekkis sinna kellegi lahke inimese poolt järgmine veebiaadress http://www.abc-of-kitesurfing.com/
Täpselt see mida olen otsinud. Teine osa päevast läks kokates: Võta 20 lehekülge abc-of-kitesurfing.com/ lase tõusta keema, segades õrnalt lisa sinna 40-50 õpetusvideot youtubest. Keeda 4 tundi ning lase jahtuda. Maitsesta vihjetega Kitezone jutukast ning erinevatelt inimestelt telefonitsi.
Kokku sain tubli kitesupi mis maitses ajule väga hea.
Hoolega lugedes ning videosi jälgides püüdsin ette kujutada erinevaid situatsioone rannal ning mõelda kaasa inimesega, kes videos parasjagu midagi selgitas.
Kui hommikul ei saanud ma aru mis kuradimoodi vastu tuult sõidetakse, siis päeva lõppeks sain ideaalselt aru mis on tuuleaken, selle astmed, kuidas lohe niiviisi akna serval hõljub ning kuidas käib lohe juhtimine.
Teoorias olen surfar. Teoorias.
Siiamaani olen aru saanud, et tähtsaim on jälgida seda, mis toimub Sinu ümber kui valmistud vette minema. Tuult sa ei kontrolli, ei kontrolli ka tuul sind! Sinu töö on kontrollida lohet mis on totaalselt kontrolli alt väljas tuule poolt...mis jumala kontrollimatult su lohet sasib!
Täpselt nii lihtne ongi ;D Kontrollimatult juhtuvad õnnetused...sinuga, lohega, rannal viibijatega.
Seega parim, mis saad teha on võtta koolitus või oskaja inimene kõrvale, kes selgitab sulle ilusasti ära kuidas tuulega rääkida tuleb! Kui sa teda kontrollida ei saa, siis anna järgi ja tee nii nagu tema soovib.
Su parim sõber õpetas sind sebima naisi, sinu instruktor õpetab sind sebima tuult.

See selleks. Ideaalselt koolituse vajalikkusest aru saades surub kärsitus ikka veel takka. Otsaette hakkab kuluma sõna "TAHAN!"
Niisiis täna hommikul, prinditud materjalid taskus ning pea tarkust täis, pakin kokku oma kite, kott selga, laud kätte ja kadriorgu. "Russalka juures peaks olema mingi liivane plats kus kunagi inimesi ei ole" ... Yea right! Rahvast täis. Okei....järgmine mõte: "Pirital peaks olema veel surfareid, kellelt võiks kavalasti nippe välja meelitada ning abi paluda" mhmh...
Jõudsin omadega piritale, leidsin linnapoolses otsas ka piisavalt ruumika koha, kus lohe täis pumbata ja natuke lennutada. Mida, õigemini keda ei ole on surfarid. Damn.
Olemine läks kuidagi kõhedaks. Äkki lohe lendab ära? Äkki vetelpäästja tuleb riidlema? Äkki jätan endast lolli mulje kui hakkama ei saa. Äkki ma ikkagi ei proovi seda ise lennutada.
Niisiis jäi lohe kotti, välja tuli aga poom ja liinid, milled rannale laiali venitasin ning põhjalikult tutvusin. Selgeks sai ka turvaleashide tööpõhimõte, mis ka korduval katseeksitusmeetodil ennast ilusasti tõestasid. Vaatasin üle poomi ning tollele otsa vaadates ning eelnevalt videosi ja materjale tutkides kõik kristallselgeks sai.
Veel ujutasin lauda vees, proovisin niisama teda seal keerutada, peale astuda, vees istuda jne.

Lõppkokkuvõttes sain sõbraks oma äsjase hobiga. Lisaks meenus mulle veel, et Rain ... Besti Rain pakkus mulle oma õppelohe, et tollega saaksin harjutada.
Oh sa raisk ... kell on 20 pärast kuus. Pidingi Rainiga kohtuma kell kuus.
Homme aga, hakkan õppelohe lennutama.

No comments:

Post a Comment