Mõttest TAHAN on saamas mõte AHH MA EI TEA...
Olles surfilohe õnnelik omanik juba nädala jagu, hakkasin väsima juba sellest ranna vahet jooksmisest, poolkõva tuulega õppeka lennutamisest, kitezone "vähem sõbralikest" inimestest ning kogu sellest jamast. Võib-olla tõesti ei olnud see hea mõte. Äkki see ala ei ole siiski mulle?
Selliste mõtetega ajasin end täna jälle püsti. Kell oli 10 tuuris ja ilm tundus aknast vaadates mõnus.
Helistan sõbrale ... ei vasta. Hmm... helistan veel, kohe mitu korda, lõpuks vastab unine hääl "jaaaa!?", mille peale ma naerma hakkasin: "Täis oled vä?", "Kle jah, panin eile pidu nats.", mina jälle:"Või nii, kas me mitte randa ei pidanud täna minema?" Renee:" Äääm...nojah...las ma magan veel tunni", "Ok teeme nii," pakkusin "et ma olen kell 12 Estonia juures ja siis korjad mu peale sealt!?" "Ok"
Tund aega on veel aega, loen uudiseid. Kell saab 11.30, ajan diivanilt ennast püsti, laisklen vannituppa ning viin läbi erinevad ilu- ja terviseprotseduurid.
Kell on 11.45, aeg liikuda. Renee nagunii magab alles, lähen rahulikult.
Kodust väljudes helistan järjepidevalt ... null vastust.
Hakkan jõudma Estonia juurde, kui äkki helistab Renee: "Jõu ma hakkan liikuma aga et äkki ikka lähme Väänasse? Elke tahab päikest võtta ja ujuda." " Eeem, no okei davai kui me just peame aga mulle tundub et täna on just linnas hea deela tuulega!" Renee kärsitult "No tra davai ma jõuan sinna siis vaatame, mõtleme"
Istun murul, panen suitsu ette ja helistan Ristole Fan'ist: "Ajou, kle ma ostsin eile sul sealt poest mingid šhortsid ja nendel on külje taskus kummiga kinni mingi plastmassist jubin. Mul tibi räägib et see on kamm, ütle ausalt misasi see on" Risto vastu: "Hahahahaa viska see minema seda ei ole sul lohetades vaja ja lõhub pükse" mina vastu: " aa okei no selge kle davai siis" Risto jälle: " A kuule pmtslt on täna siis veekoolitus ka, kas jõuad poole tunni pärast Katariinale?" "OFC JÕUAN!"
Hurraaa, koolitus. Jälle hakkas natuke parem teades, et võib-olla ei olnudki see hobi valik nii vale.
Saan kokku Reneega, ütlen et MEGAkiire on kummpõlema ja Katariina kaile, kohe hakkab koolitus. Külgees väljusime Estonia trollipeatusest, haarasime kiirelt Macist burgerid ja maasikašeigid ja kimasime Katariinale. Mingil hetkel avastasime end Risto taga sõitmas =)
Jõudsime randa, Ristol oli veel üks õpilane. Pikka juttu ei olnud, lasime täis Risto lohe, ajasime üles ja läksime vette. Rand oli puhas, vaid paar suuremamõõtmelist päevitajat. Vees algas põhipull. Olen teoorias ennast koolitanud, lugenud, videotelt õppinud ja veel sada muud resurssi ammendanud. Tol hetkel, kui lohe oli mul peos said hetkega kõik need materjalid tühiseks. KUI SA OLED ALGAJA JA LOED SEDA BLOGI SIIS PANE TÄHELE JÄRGMIST:
ÕPETUSED, ENNEKÕIKE KIRJAPILDIS, JOONISTES JA MUUDEL SÄÄRASTEL KANDJATEL ON PETLIKUD!!! NEED ON LOODUD IDEAALOLUDES!!! TEGELIKKUSES TUUL MUUDAB PIDEVALT SUUNDA, TUGEVUST JNE. TEGELIKKUSES ON SEGAVAID FAKTOREID KÕVASTI ROHKEM, NÄITEKS KIVID PÕHJAS, VETIKAD, LAINED, PIMESTAV PÄIKE JNE!
Jah, kahjuks, vähemalt neis õpetustes, mis mina olen lugenud, ei ole kirjeldatud erinevaid faktoreid, mis Sind vees reaalselt segavad. Sa võid olla prodigy-, indigo, või kurat teab mis laps veel aga ise sa seda jama läbi teha ei taha! VÕTA KOOLITUS!
Igaljuhul, olime vees, Risto seletas rahulikult, mis harjutusi hakkame tegema ja kuidas neid läbi viia. Selgitas ka erinevaid olukordi, turvameetmeid ning siis läks klõpsti lohe teise õpilase külge. Vaatasin rahulikult ja üritasin võimalikult palju kõrvataha panna. Njaaa....tundub väga lihtne - lohe hõljub, tirid nöörist ja lohe hõljub teises kohas - LIHTNE!
Käes on minu kord. Natuke kõhe on olla kuigi olin ühekorra oma suure lohe juba üles lasknud, JUMAL TÄNATUD et sel päeval tuult ei olnud...101%lise tõenäosusega oleksin ma olnud murtud luudega tädi Russalka süles.
Anyway lohe sai minu trapetsi külge. Kõik on ilus. Lohe lendab, kakun poomi, tean kuidas "anda gaasi" ja kuidas "pidurdada" juhin lohe vasakule servale, peaaegu maha. Jälle üles tagasi seniiti. "Rahulikult, rahulikult..." räägib Risto kõrval. "Okei, rahulikult " mõtlen. Nii ebamugav ja harjumatu, VÄGA ettevaatliku inimesena kardan pidevalt seda kurja kurja powerzone'i, mille tagajärjel tekkinud äpardusi olen nii palju youtubest näinud.
Lasen paaril korral lohe vette. Pole hullu tuleb üles tagasi. " Ok lähme natuke sügavamale" kõlab Risto suust ning haarab mu trapetsi sangast. Olukord kisub pingeliseks "Ma ei saa aru nahui..." mõtlen "...liigun tagurpidi, lohe on seal, ma olen siin, see on seal...tõ-tõ-tõõõ..." ning siis juhtus midagi, sattusin segadusse kuna tagant rebiti ühelepoole ja lohe jälle teiselepoole. Ja siis see juhtus: Lohe hakkas liikuma alla, sikutan vasakut liini, ei toimi, sikutan rohkem ja rebin poomi vasta rinda ja oligi korras: FLUK lendasin puusadeni veest nii välja, et isegi varbad olid veepeal, fffffššššššš liuglesin läbi taeva mitu meetrit edasi ja PLÄRTS kõhuli vette. Üritades ehmatuses kainet mõistust säilitada proovisin lohe veel õhku jätta kuid ei õnnestunud, lätaki oli see ka vees. Süda peksab, käed jalad on terved aga ehmatus oli jõhker. Sel hetkel sai mulle selgeks, et enamus inimesi pingutavad üle oma jutuga. Powerzone või mitte, vees ei ole see asi sugugi nii hull. peale ehmatuse ei juhtu kellegagi mitte midagi! Kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis oli see pigem lõbus intsident.
Loomulikult kordus see veel paaril korral kuid siis juba vähe libedamalt, mõnel korral suutsin lohe ka üles jätta.
Tean, et olin halb õpilane, sest paanitsesin palju ja "mõtlesin üle". Kui Sina tahad selle alaga tegeleda, siis ära mõtle! Kui lähedki lendu, siis lähed. Üles sa ei jää. Tuled lärtsti vette tagasi ja naerad nagu väike laps.
Lohe juhtimine enam-vähem selge, liikusime edasi bodydragy juurde. Vahepeal oli kogunenud randa juba üüks, kaaks, koo...ne....se...üheksa lohet, vaatan neid ja mõtlen jälle "TAHAN!"
Oogei Risto seletab bodydragi, kõik lihtne. Põhimõtteliselt, mis ma nüüd pean tegema on see, et pean meelega "matsu panema". Jah, meelega pean tegema seda mida enne nii hirmsasti kartsin. Kuna mul neid äpardusi suht palju juhtus oli "lohisemine" kui selline lihtne. Raskem oli lohe üleval hoida. Proovimiste tagajärjel sain juba selle ka lõpuks käppa. Asja võti on see, et lohe tuleb hakata üles tagasi juhtima juba siis, kui ta on äsja seniidi ületanud. Kui jääd magama on resultaadiks märg lohe!
Harjutus edukalt sooritatud, läksime rannale. Niiii kaua olin oodanud võimalust suitsu teha. Nüüd sain. Tegin kohe kaks tükki. Puhkasime jalga ja mauhh vette tagasi. Seekord laud kaasas.
Risto jällegi selgitas ilusti kõik ära ja näitas ette: hops istukile, laud alla ja kumm põlema...käed lahti. "Okeei" mõtlen. Lihtne, mis ikka.
Teise õpilasega sai proovitud niipidi ja naapidi ja igajumala pidi. Vastavalt sellele lärtsatas ta vette ka igajumala pidi. Tema pealt nägin ilusti ära kõikvõimalikud vead milled ma võiksin teha.
Laua peale siiski aga kohe ei kippunud. Arvan, et peaksin olema lohega suht hea sõber enne, kui lisatähelepanu juurde võtan. Seega otsustasin tulla veel bodydragima, kui ilma saab ja harjutada natuke lohega ümberkäimist. Siis ehk, kui lohele enam niipalju tähelepanu ei pea pöörama, võtan laua ja proovin peale saada.
Rannale jõudes olid paljud lohejad seal, mõned tulemas, mõned minemas. Valdav enamus kirus tuult "vähevõitu" olevat. "Jajah..."vähevõitu" my ass" mõtlesin, sest mina sain enda jaoks vajaliku koguse tuult kätte. Enamgi!
Palusin veel Ristot, et ta mu sõbrale ka lohestuffid müüks. Jutustasime seal neil teemadel vähem, kui tunni ning läksime laiali.
Tööle jõudes sirvin traditsiooniliselt kitezonest erinevaid teravaid kommentaare ja mõtlen, et saaks homme ka sellist tuult, siis läheks ja harjutaks bodydragi!
Siinkohal pean jällegi tänuavaldused adresseerima FAN SURF inimestele, iseäranis Ristole, kes on olnud äärmiselt kannatlik ja hea juhendaja.
www.fan.ee
Kokkuvõttes on olnud hea päev, sest mõte TAHAN on saanud mõtteks PEAAEGU SAAN!
